HALVATUD AASTAD; kuni august 1991.
Ega uuemad põlvkonnad suuda silme ette manada selle ajastu skisofreenilist kahestumist ning totalitaarset survet. Et midagi ära teha, tuli leida praokesi süsteemi monoliidis või elada seda süsteemi ignoreerides. Kuigi isolatsioon muu maailma suhtes oli ehk kübeke leebunud, muutus üldine seisakuõhkkond üha talumatumaks. Ometi loodi ka siis kunsti, mida pole vast põhjust häbeneda. Vaatamata kõigele suudeti tunda rõõmu elust ja oma loomingust.
PARALYED YEARS; until August 1991
it is difficult for newer generations to see the schizophrenic divisions and totalitarian pressures of this era. To do something, you had to find cracks in the monolith of the system or live ignoring it. Although the isolation from the rest of the world had weakened a bit, the general stagnation atmosphere became increasingly intolerable. However, even then art was made, there is no reason to be ashamed of this creation. Despite everything in our youth, we were able to enjoy the life and art we created.
Suurelt vaatamiseks kliki pidil!
