PIIBLI DAAMID maale 2013 – 2015

Sajandite sügavuses, kui kirjasõna hakkas levima meie esivanemate suitsutaredes, osutus tihti esimeseks raamatuks Piibel. Pikkadel pimedatel talveõhtutel, peeruvalgel, luges oskaja seda kogu perele ette. Sellest võis kasvada võimsaid transtsendentaalseid kogemusi, kuid mõju haaras kindlasti ka Piibli kui kirjandusteose sõnajõud. Piibel sisaldab hulganisti lugusid, mis oma sugestiivsuselt ja võimsuselt oleksid ehk tänapäeva mõõdupuude järgi võrreldavad näiteks Gabriel Garcia Màrquezi lummaga. Pole põhjust kahelda, et neid tekste läbi taresuitsu endasse imenud inimesed võisid kujuneda emotsionaalselt ja kujutlusvõimelt harituteks. Pole tarvis karta seda sõna. Sajandite jooksul tungisid need nimed, lood ja tähendused sügavale meie rahva alateadvusesse, kujundades pilte, mida tänaseni näeme ja helisid, mida kuuleme. See on hindamatu pärand. Sissekasvanult istuvad see meis ikka veel, kuigi nähtavas teadvuses me  seal sisalduvat tihti ei suuda enam tuvastada. Nimed Juudit, Salomea, Olovernes ei pruugi meile midagi tähendada – peale teadmise, et nad midagi valusalt tähendavad. Neid varjatud seoseid ja kokkupuutepunkte olen püüdnud uurida

Suurelt vaatamiseks kliki pidil!
LOTI NAINE. SAMMAS KESET KÕRBE. 2013, akrüül, lõuend 90×60
SEEBA KUNINGANNA. 2014, õli, lõuend 100×70
SALOME, PASUNAD JA RISTIJA JOHANNESE PEA. 2013, õli, lõuend 100×73. Erakogu
JUUDIT JA OLOVERNES. 2014, õli, lõuend 95×70
MAARJA MAGDALEENA 2014, akrüül, õli, lõuend 105×70
SIMSON JA DELIILA. 2013, akrüül, lõuend 105×75. Erakogu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Naiste nimedele lisatakse Piiblis reeglina viide, kelle naise või tütrega on tegemist. Maarja Magdaleenast teame ainult tema nime. Küllap pärines ta madala või ebamäärase sotsiaalse staatusega keskkonnast. Kristus olevat temast välja ajanud seitse kuradit Teda on peetud hetääriks. Neid vanu tekste lugedes tundub siiski, et ta oli lihtsalt äärmuslikult vaba ja sõltumatu vaimulaadiga inimene ja sellisena sai ta koos apostel Johannesega Kristusele lähedasemaks, kui mitmed teised jüngrid. Võimalik. et ta oli Kristuse kallim. Teatavale perekondlikkusele viitab seegi, et teda mainitakse sageli koos Kristuse ema neitsi Maarjaga (sealjuures tuuakse tema nimi tihti koguni esimesena). Varakristlikud kirikuisad on nimetanud Maarja Magdaleenat „apostlite apostliks“ mis vihjab suurele vaimujõule. Kui Kristus vangistati ja viidi hukkamisele, hoidusid teised jüngrid hirmunult eemale. Ainult Maarja Magdaleenal oli julgust jääda lõpuni Kolgatale ja osaleda ka lunastaja haudapanekul. Ka oli ta esimene, kellele Kristus pärast  ülestõusmist ilmus, Selles võiks näha teatavat sümboolset teatepulga üleandmist. Siiski keeldusid teised apostlid uskumast tema sõnu juhtunust, vaid võtsid sündinud ime omaks alles siis, kui Kristus ka neile ennast näitas. Küllap võis pinget Maarja Magdaleena ja ülejäänud vennaskonna vahel märgata juba varem. Ta kadus. Prantsuse Vahemereranniku varakristlik  pärimus kuulutab, et Maarja Magdalena olevat erakuna sinna jõudnud ja oma elupäevad sealkandis lõpetanud.

 

PIETÀ. 2015, õli, lõuend 133×55
LOTI TÜTRED. 2014, akrüül, õli lõuend 80×95
EEVA PUU OTSAS. 2014, õli, lõuend 95×70. Erakogu

 

 

 

 

 

 

 

 

SUSANNA SUPLEB. 2014, akrüül, õli, pliiats, lõuend 105×65. Erakogu

 

 

Pöördu tagasi algusesse!